rääkiv
Rääkiv on tegusõna «rääkima» oleviku kesksõna, mis kirjeldab kedagi või midagi, kes räägib või on kõnelemisvõimeline. Võib viidata ka millegi kohta, mis annab informatsiooni või on kujundlikult väljendusrikas.
Rääkiv on tegusõna «rääkima» kesksõnaline vorm, mis tähistab kedagi või midagi, kes parajasti räägib või on kõnelemisvõimeline. Kõige tavalisemas tähenduses viitab see inimesele või tegelasele, kes parasjagu suulist kõnet kasutab, näiteks «rääkiv mees» või «rääkiv papagoi». Sõnal on mitu kasutuskonteksti. Kõnekeeles ja ilukirjanduses kasutatakse seda sageli kujundlikult, kui miski annab ilma sõnadeta selget informatsiooni või on väga väljendusrikas: «rääkivad faktid», «rääkiv pilk», «rääkivad numbrid». Need väljendid tähendavad, et andmed või märgid räägivad iseenda eest ja ei vaja täiendavat selgitust. Õiguskeeles ja ametlikes kontekstides kasutatakse terminit «rääkiv nimi» või «rääkiv tähistus», kui nimi ise vihjab otseselt sisu või funktsiooni, näiteks ettevõte nimega «Kiirkohvik» on rääkiv nimi, sest see kirjeldab kohe tegevust. Eesti kultuuris on tuttav ka muinasjuttude tegelane «rääkiv puu» või «rääkiv loom», kes on võimeline inimkeelt kõnelema.
Etümoloogia
Eesti keele tegusõnast «rääkima», mis on soome-ugri päritolu (võrdle soome keeles «rääkyä»). Kesksõnaline vorm «rääkiv» moodustatud liitega -v, mis väljendab olevikku ja kestust.
Kasutusnäited
Linnapeal oli rääkiv papagoi, kes tervitas kõiki möödujaId.
Need on rääkivad numbrid - müük on langenud 40 protsenti.
Ta vaikis, aga tema rääkiv pilk ütles kõik.
See on klassikaline rääkiv nimi: «Puhastusteenused OÜ» tegeleb just nimelt puhastusega.