ratsionaalsus
Ratsionaalsus on mõistusepärasus, loogiline ja kaalutletud mõtlemine ning tegutsemine, mis põhineb faktidel ja argumentidel, mitte emotsioonidel või eelarvamustele.
Ratsionaalsus on mõistuse ja loogika kasutamine otsuste tegemisel, probleemide lahendamisel ja maailma mõistmisel. Ratsionaalne inimene kaalub erinevaid valikuid, analüüsib fakte, hindab tagajärgi ja teeb otsuseid põhjendatud argumentide alusel, mitte impulsi, emotsiooni või pimedate veendumuste põhjal. Filosoofias käsitletakse ratsionaalsust kui ühte inimese põhiomadust, mis eristab teda teistest elusolenditest. Ratsionaalsus seostub võimega kasutada loogikalist mõtlemist, teha järeldusi, õppida kogemusest ja kohandada oma käitumist vastavalt eesmärkidele. Majandusteaduses lähtutakse sageli ratsionaalse tegutseja mudelist, kus eeldatakse, et inimesed teevad valikuid, mis maksimeerivad nende kasu. Samas on käitumisteadustes näidatud, et inimeste tegelik käitumine kaldub sageli kõrvale puhtalt ratsionaalsest, sest otsustamist mõjutavad ka tunded, harjumused ja kognitiivsed kallutused. Igapäevaelus tähendab ratsionaalsus praktilist mõistuspärasust: oskust lahendada probleeme tõhusalt, teha läbimõeldud valikuid ja vältida emotsionaalsetest reaktsioonidest tulenevaid vigu. Ratsionaalsuse vastandiks peetakse emotsionaalsust, irratsionaalsust või mõtlematut tegutsemist.
Etümoloogia
Ladina keelest rationalis (mõistuslik, arvestav), mis tuleneb sõnast ratio (mõistus, arvutus, suhe)
Kasutusnäited
Kriisiolukordades on oluline säilitada ratsionaalsus ja mitte lasta emotsioonidel otsustamist juhtida.
Majandusteooriate aluseks on sageli eeldus inimeste ratsionaalsuse kohta, kuigi tegelikkus on keerulisem.
Ta püüdis läheneda probleemile täieliku ratsionaalsusega, kaaludes kõiki plusseid ja miinuseid.