reformimine
Reformimine on olemasoleva süsteemi, korra või asutuse muutmine ja parandamine, et see toimiks paremini või vastaks paremini kaasaja vajadustele. Reformimine eeldab tavaliselt põhjalikke, kuid süsteemi alust säilitavaid muudatusi.
Reformimine on protsess, mille käigus muudetakse ja täiustatakse olemasolevat süsteemi, organisatsiooni, seadust või korda, et parandada selle toimimist, tõhusust või vastavust ajakohasematele nõuetele. Erinevalt revolutsioonist või täielikust ümberkorraldusest säilitab reformimine süsteemi põhialuse, tehes samas olulisi parandusi ja kohandusi. Eesti keeles tuleneb sõna ladinakeelsest algupärast ning on sarnane paljude teiste keelte vastega (reform). Reformimist eeldatakse tavaliselt järk-järgulise ja plaanipärase protsessina, mitte järsu ümberkorraldusena. Reformimist kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades: haridusreform täiustab õpetamise ja õppimise süsteemi, tervishoiureform muudab ravikindlustuse ja arstiabi korraldust, maksurefom kohandab maksustamise põhimõtteid ning õigusreform uuendab seadusandlust. Eestis on läbi viidud mitmeid olulisi reforme, nagu 1990. aastate alguse majandustransformatsioon, haridussüsteemi reformid ning haldusreform. Reformimise eesmärk on tavaliselt muuta süsteem kaasaegsemaks, õiglasemaks, tõhusamaks või jätkusuutlikumaks, kuid reformide läbiviimine nõuab sageli ühiskondlikku kokkulepet ja poliitilist tahet, kuna need puudutavad paljude inimeste huvisid.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast 'reformare' (uuesti kujundama, parandama), mis koosneb eesliitetest 're-' (uuesti) ja 'formare' (kujundama).
Kasutusnäited
Valitsus alustas haridussüsteemi reformimist, et muuta õpetamine kaasaegsemaks.
Pensionisüsteemi reformimine tekitas ühiskonnas palju arutelu.
Kohalike omavalitsuste reformimine tõi kaasa mitme valla ühinemise.