dolomiit
Dolomiit on settekaigend, mis koosneb peamiselt dolomiidi mineraalist (kaltsium-magneesiumkarbonaat). Dolomiit on looduslik ehitus- ja tööstusmaterjal, mida kasutatakse tsemendi, klaasi ja metallurgia toorainena.
Dolomiit on settekaigend, mis koosneb peamiselt dolomiidi mineraalist, mille keemiline valem on CaMg(CO₃)₂. See tekib kas otseselt settimise teel või lubjakivi ümberkristalliseerumise käigus, kui kaltsiumi ioonid asenduvad osaliselt magneesiumi ioonidega.
Dolomiit on tavaliselt halli, kollakashalli või valge värvi ning sarnane lubjakivile, kuid sisaldab märkimisväärses koguses magneesiumi. Kivim on kristalse struktuuriga ja võib esineda nii peeneteralise kui ka jämedateralise kujul. Erinevalt lubjakivist ei vahuta dolomiit külma lahjendatud soolhappega nii tugevalt.
Dolomiiti kasutatakse laialdaselt ehituses purukivi ja betoonitäitena, metallurgias sulatusahju vooderdusena, klaasitööstuses, tsemenditootmises ning põllumajanduses mulla lupjamiseks. Eestis esineb dolomiiti arvukates maardlates, eeskätt Kõrgessaares ja Saaremaalt kagusse jääval alal.
Dolomiidi nime kandvad nii mineraal kui ka kivim. Nimetuse aluseks on Prantsuse geoloog Déodat de Dolomieu, kes uuris 18. sajandi lõpul seda kivimit Dolomiitides (Alpides).
Dolomiit on tavaliselt halli, kollakashalli või valge värvi ning sarnane lubjakivile, kuid sisaldab märkimisväärses koguses magneesiumi. Kivim on kristalse struktuuriga ja võib esineda nii peeneteralise kui ka jämedateralise kujul. Erinevalt lubjakivist ei vahuta dolomiit külma lahjendatud soolhappega nii tugevalt.
Dolomiiti kasutatakse laialdaselt ehituses purukivi ja betoonitäitena, metallurgias sulatusahju vooderdusena, klaasitööstuses, tsemenditootmises ning põllumajanduses mulla lupjamiseks. Eestis esineb dolomiiti arvukates maardlates, eeskätt Kõrgessaares ja Saaremaalt kagusse jääval alal.
Dolomiidi nime kandvad nii mineraal kui ka kivim. Nimetuse aluseks on Prantsuse geoloog Déodat de Dolomieu, kes uuris 18. sajandi lõpul seda kivimit Dolomiitides (Alpides).
Etümoloogia
Nimetatud Prantsuse geoloog Déodat de Dolomieu (1750–1801) järgi, kes kirjeldas kivimit Dolomiitides (Alpides) 18. sajandi lõpul.
Kasutusnäited
Kõrgessaare dolomiidi kaevandus on üks olulisemaid ehituskivi tootmiskohti Eestis.
Metallurgias kasutatakse dolomiiti sulatusahju vooderdamiseks ja terase tootmisel.
Geoloog võttis kivimist proovi, et kindlaks teha, kas tegemist on lubjakivi või dolomiidiga.