paas
Paas on kristlikus traditsioonis Jeesuse Kristuse ülestõusmist tähistav püha, mida tähistatakse kevadel pärast esimest täiskuud pärast kevadist pööripäeva.
Paas ehk ülestõusmispühad on kristliku kiriku kõige olulisem püha, mis tähistab Jeesuse Kristuse ülestõusmist surnuist kolmandal päeval pärast tema ristilöömist. Paasapüha kuupäev on liikuv ja langeb alati pühapäevale ajavahemikul 22. märtsist kuni 25. aprillini. Kuupäeva määrab keerukas arvutus, mis põhineb kevadise pööripäeva järgsel esimesel täiskuul. Paasapühale eelneb 40-päevane paastuaeg, mis on kristlastele vaimse puhastumise ja palvetamise aeg. Eestis on esimene paasapüha ehk ülestõusmispühapäev riiklik püha ja vaba päev. Paasaga on seotud mitmed tavad nagu munade värvimine, kiige ehitamine ja traditsioonilised toidud. Paasa aega kuuluvad ka munad, paasuleib ja teised pidulikudroad. Paasa ingliskeelne vaste on Easter, saksa keeles Ostern. Sõnal paas on ka ajalooline tähendus juudi kultuuris, kus see tähistab Pesah-püha (Passover), mis meenutab iisraellaste põgenemist Egiptusest. Kristlik paas on ajalooliselt seotud selle juudi pühaga, kuna Jeesuse ristilöömine ja ülestõusmine toimusid Pesah-püha ajal.
Etümoloogia
Laenatud läbi saksa keele Ostern heebrea sõnast pesah, mis tähendab 'möödumine' või 'hoidumine'
Kasutusnäited
Sel aastal tähistame paasa 20. aprillil.
Paasa ajal värvivad paljud pered koos mune.
Paasa pühad on Eestis kolmepäevased: esimene ja teine paasapüha on vabad päevad.