riigireetmine
Riigireetmine on kuritegu, mille puhul isik kahjustab tahtlikult oma riigi julgeolekut, sõltumatust või kaitsvõimet, näiteks andes riigisaladusi välisriigile või osaldes oma riigi vastu suunatud tegevuses.
Riigireetmine on üks raskemaid riigi julgeoleku vastaseid kuritegusid, mille puhul Eesti kodanik või püsielanik tegutseb tahtlikult oma riigi kahjuks. Riigireetmise alla kuuluvad sellised teod nagu riigisaladuste väljaandmine võõrvõimule, osalemine relvasülituses oma riigi vastu, abistamine välisriigile Eesti sõjalise kaitsvõime kahjustamisel või Eesti territooriumi terviklikkuse rikkumisel. Eesti karistusseadustik käsitleb riigireetmist eraldi peatükis koos teiste riiklikku julgeolekut ohustavate kuritegudega. Karistus riigireetmise eest on väga range, kuni 20 aastat vangistust või eluaegne vangistus. Riigireetmise mõiste eristub maarireeturluse ja riigisaladuse avaldamise mõistetest - riigireetmine nõuab konkreetset tahtlust tegutseda oma riigi vastu või välisriigi kasuks. Ajaloos on riigireetmist peetud üheks rängimaks kuriteoks ning paljudes riikides oli sellele määratud surmanuhtlus. Tänapäeval on riigireetmise juhtumid Eestis haruldased, kuid julgeolekuasutused jälgivad võimalikke ohte pidevalt, eriti seoses luuretegevuse ja luure kasuks töötamisega.
Kasutusnäited
Prokuratuur esitas mehele süüdistuse riigireetmises seoses salajaste andmete edastamisega võõrriigile.
Riigireetmine on Eesti karistusseadustikus üks rängimalt karistatavaid kuritegusid.
Ajalooõpetaja rääkis, kuidas sõjaajal süüdistati paljusid inimesi riigireetmises sageli ka alusetult.