rõngas
Rõngas on ümmargune ese, millel on keskelt auk, näiteks sõrmus, võti- või kinkerõngas, olümpiasümbol või geomeetriline kujund.
Rõngas on ümmarguse kujuga ese või kujund, millel on keskelt läbiv auk. Rõngast iseloomustab suletud, ringikujuline vorm, mis eristab seda kettast või ringist oma õõnsuse poolest. 1. Kõige tavalisem tähendus on füüsiline ese: sõrmus sõrmes, võtmerõngas võtmete hoidmiseks, kinkerõngas kingi või rihma küljes, kõrvarõngas, karinarõngas, napirõngas. Rõngaid valmistatatakse metallist, plastikust, puust või muudest materjalidest. 2. Geomeetrias on rõngas (või tõrjas) kujund, mis tekib kahe kontsentrilise ringi vahele jääva pinna tõttu - suurem ring ümbritseb väiksemat ja nende vaheline ala moodustab rõnga. 3. Sümboolses tähenduses on rõngas sageli tsükli, terviku või sideme märk: abielusõrmus sümboliseerib abielu kestvust, olümpiasümbol koosneb viiest põimunud rõngast, rõngas võib tähistada ka kinnist ringkonda või ahelat. 4. Liitsõnades esineb rõngas erinevates tähendustes: rõngastee (ümbersõidutee), kaitsesõrmus (rõngas sõrmes), rõngastama (rõngaid panema lindude jalga).
Kasutusnäited
Ta libistas kuldse rõnga sõrme ja lubanud igavest truudust.
Võtmed ripuvad väikese metallse rõnga küljes.
Olümpialipu viis omavahel põimunud rõngast sümboliseerivad viit maailmajagu.
Laps viskas puidust rõngast teivaste peale mänguväljakul.
Geomeetrias arvutatakse rõnga pindala kahe ringi pindala vahena.