sõrmus
Sõrmus on sõrmele kantav ehte, tavaliselt metallist valmistatud rõngas, mida kantakse kaunistusena või sümbolina (näiteks abielusõrmus, kihlasõrmus).
Sõrmus on sõrmele kantav ehtekene, mis koosneb tavaliselt metallist (kuld, hõbe, plaatina vms) valmistatud rõngast. Sõrmuseid kantakse nii naised kui mehed, enamasti sõrmede keskmistes või alumistes lülidel. Sõrmus võib olla lihtsalt kaunistusena kantav ehte või kanda sümboolset tähendust. Kõige tuntumad sümboolsed sõrmused on abielusõrmus ja kihlasõrmus, mida kantakse tavaliselt paarisuhte märgina neljandal sõrmel. Abielusõrmust kantakse paljudes kultuurides, sealhulgas Eestis, parema käe neljandal sõrmel, kusjuures vanad traditsioonid seostavad seda sõrme südamega. Sõrmuseid võib kaunistada kalliskividega (teemant, smaragd, rubiin jne) või need võivad olla lihtsad metallrõngad. Ajalooliselt on sõrmuseid kasutatud ka võimu ja staatuse sümbolina – näiteks piiskopi sõrmus või aadlike pitseriga sõrmused. Kaasajal on sõrmused populaarsed moeehed, mida kantakse mitmel sõrmel korraga ja erinevates stiilides.
Etümoloogia
Pärineb germaani keeltest, algupäraselt seostub sõrmega kantava rõngaga. Sama tüvi esineb teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Ta kinkis naisele kihlumise puhul kaunist kuldset sõrmust teemandiga.
Abielusõrmust kantakse Eestis tavaliselt parema käe neljandal sõrmel.
Ta kandis korraga mitut sõrmust erinevatel sõrmedel.
Vanaema pärandas mulle oma hõbedase sõrmuse granaadiga.