hullus
Hullus on vaimse tervise häire või seisund, kus inimese mõtlemine, käitumine või tajumine erineb oluliselt normist; laiem tähenduses ka mõistusevastane, ebaratsionaalne käitumine või tegutsemine.
Hullus on üldkeelne, ajalooline ja osalisalt vanaldane nimetus psüühikahäirete ja vaimuhaiguste kohta, kus inimese mõtlemine, taju või käitumine on oluliselt häiritud. Kaasaegses meditsiinis kasutatakse konkreetsemaid termineid nagu psühhoos, skisofreenia, bipolaarne häire või muu psüühhikahäire, kuid igapäevakeeles on «hullus» endiselt kasutusel. Ajalooline hullus seostus sageli arusaamatute või ühiskonnast erinevate käitumismustritega ning hullusid raviti hullumajades. Laiemas, kujundlikus tähenduses kirjeldab hullus mis tahes mõistusevastast, ekstravagantset või ebaratsionaalset käitumist, olukorda või ideed. Öeldakse näiteks «see plaan on täielik hullus» või «kollektiivne hullus» ühiskondlike nähtuste kohta. Hullust kasutatakse ka positiivses võtmes, näiteks loova või julge käitumise kirjeldamiseks («geniaalne hullus»). Hullus on oluline motiiv kirjanduses, kunstis ja filosoofias, kus see kujutab sageli ühiskondlikke norme vaidlustavat või reaalsuse piire kompavat seisundit.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «hull», mis omakorda pärineb muinasgermaani keeltest, kus tähendas 'kaetud, peidetud' või 'tõrjutud', viidates eraldatusele või normist erinevusele.
Kasutusnäited
Keskajal peeti paljusid vaimuhaigeid lihtsalt hulluse ohvriks.
Sellise ilmaga mäest alla sõitma minna oleks puhas hullus.
Aktsiaturgudel valitses 1990ndate lõpus kollektiivne hullus tehnoloogiaaktsiaid ostes.