tsiviil
Tsiviil tähistab tsiviilisikut ehk sõjaväelasest eristamiseks tavakodanikku, kes ei kuulu sõjaväe ega politseistruktuuri. Samuti osutab tsiviilsfäärile, mis hõlmab ühiskonna mitte-sõjalisi valdkondi.
Tsiviil on sõna, millega tähistatakse tsiviilisikut – inimest, kes ei kuulu sõjaväe, politsei ega teiste relvastatud struktuuride koosseisu. Tsiviilisikud on tavalised kodanikud, kes tegelevad oma igapäevaste toimetustega ja keda kaitsevad sõjaõiguse normid konfliktiolukorras. Sõjaväelased kasutavad sageli väljendit «tsiviilis» viidates ajale enne sõjaväkke astumist või ajale, mil nad enam ei teeni. Laiemal tähendusväljal osutab tsiviil kogu mitte-sõjalisele sfäärile ühiskonnas. Tsiviilsfäär hõlmab haridust, tervishoidu, kultuuri, majandust ja muid valdkondi, mis ei ole seotud kaitse- või julgeolekustruktuuridega. Eestis on tsiviilteenistus alternatiiv ajateenistusele nendele, kes veendumuste tõttu ei soovi sõjaväes teenida. Õiguskeeles eristatakse tsiviilõigust, mis reguleerib eraisikute vahelisi suhteid, kriminaalõigusest ja haldusõigusest. Samuti kasutatakse mõistet tsiviilabielu tähistamaks registreerimata kooselu, mida eristab ametlikust abielust.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast civilis («kodanikku puudutav»), mis tuleneb sõnast civis («kodanik»). Sõna on eesti keelde tulnud saksa (Zivil) või vene keele (гpaжdaнcкий) vahendusel.
Kasutusnäited
Sõjaolukorras tuleb kaitsta tsiviilelanikkonda ja tagada nende turvalisus.
Ta töötas enne tsiviili minekut kümme aastat politseis.
Reservväelased said tsiviilriietuses õppusele tulla.
Tsiviilteenistus kestab kauem kui tavaline ajateenistus.
Tsiviilõigus reguleerib lepinguid ja omandisuhteid.