sünge
Sünge on omadussõna, mis tähendab tumedat, pimedavõitu, valgusvaest või kõledust ja rõhutatult sünget meeleolu või õhkkonda.
Sünge on omadussõna, mis kirjeldab eelkõige tumedat, pimedavõitu või valgusvaest keskkonda. Sünge ruum, ilm või värv on selline, kus valgust on vähe ja valitseb hämar või tume toon. Sõna kannab sageli endas ka emotsionaalset varjundit – sünge ei ole lihtsalt pimeda sünonüüm, vaid rõhutab pigem kõledust, masendavust või rõhuvat õhkkonda. Sünget kasutatakse tihti kirjeldamaks meeleolu, õhkkonda või atmosfääri, mis on raskepärane, kurb või ähvardav. Näiteks sünge ilm võib tähistada nii visuaalset tumedust kui ka ebameeldivat, masendavat ilmastikuolukorda. Sünge minevik või sünge tulevik viitavad raskustele, kannatustele või negatiivsele ajajärgule. Kirjanduses ja kunstis kasutatakse sünget sageli dramaatilise või melanhoolia mõju loomiseks. Sõna on levinud nii igapäevakeeles kui ka ilukirjanduses ja ajakirjanduses, kus soovitatakse rõhutada millegi tõsist, traagilist või kurblikku olemust.
Etümoloogia
Sõna «sünge» on pärit muinassoome keelest, kus *sünkeä tähendas tumedat, pimedavõitu. Sugulussõnu leidub ka teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Novembrikuu sünged ilmad mõjuvad paljudele inimestele masendavalt.
Ajalooraamat kirjeldas sünget peatükki rahva minevikus.
Vana maja sünge koridor oli valguseta ja külm.