reservväelane
Reservväelane on inimene, kes on läbinud ajateenistuse või sõjaväekoolituse ja kuulub riigikaitse reservi, kuid ei teeni igapäevaselt sõjaväes. Reservväelasi võidakse mobilisatsiooni korral või kriisiolukorras kutsuda riigikaitselisele tegevusele.
Reservväelane on isik, kes on läbinud ajateenistuse või muu sõjaväelise väljaõppe ning asub riigikaitse reservis. Reservväelased moodustavad olulise osa Eesti kaitsejõudude koguvõimekusest, olles valmis mobilisatsiooni korral relvajõudude ridades teenima. Tavapäraselt elavad nad tsiviilelu, kuid võivad olla kohustatud osalema õppekogumistel ja väljaõppepäevadel, et säilitada oma sõjalised oskused. Eestis muutub enamik ajateenijaid pärast teenistuse lõppu reservväelasteks. Reservväelased jagunevad erinevatesse reservi kategooriatesse olenevalt nende vanusest, tervislikust seisundist ja saadud väljaõppest. Reservis oldud aja jooksul võib reservväelase auaste tõusta ja tema ülesanded muutuda. Reservväelastel on kohustus teavitada Kaitseväge oma kontaktandmete muutumisest ning riigi julgeolekuolukorras võidakse neid kutsuda täitma kaitsejõudude ülesandeid.
Etümoloogia
Liitsõna komponentidest «reserv» (ladina keelest reservare 'tagasi hoida, varuda') ja «väelane» (sõjaväelane, sõdur)
Kasutusnäited
Pärast ajateenistust sai temast reservväelane, kes käib aastas kahel õppekogumispäeval.
Kõik reservväelased on kohustatud hoidma oma kontaktandmed Kaitseväes ajakohasena.
Kriisi ajal võidakse reservväelasi mobiliseerida riigi kaitseks.