setomaa
Setomaa on Kagu-Eestis ja osaliselt Venemaal paiknev kultuuripiirkond, kus elab setode rahvas oma omapärase keele, kultuuri ja traditsioonidega. Setomaa hõlmab peamiselt Võrumaa idaosa ja Petserimaa piirkonda.
Setomaa on ajalooline ja kultuuriline piirkond Kagu-Eestis, mis on setode rahva kodupaik. Geograafiliselt paikneb Setomaa põhiliselt Võrumaa idaosas, hõlmates selliseid piirkondi nagu Värska, Mikitamäe, Meremäe ja Misso ümbrus. Ajalooliselt kuulus Setomaale ka Petserimaa, mis jäi pärast 1920. aasta Tartu rahulepingut Eestile, kuid liideti 1945. aastal Nõukogude Liidu poolt Venemaaga. Setod on väike, umbkaudu 12 000–15 000 inimest hõlmav rahvarühm, kellel on omapärane kultuur, lõunaeesti keelest erinev murre ehk seto kiil, õigeusu traditsioonid ja rikas laulukultuur. Setomaa on tuntud oma ainulaadse polüfoonilise laulukultuuri poolest, mida esindab leelo. Tähtis kultuurisündmus on igal aastal toimuv Seto kuningriigi päev, kus valitakse Seto kuningas (seto sootska). Setomaa kultuur on kaitstud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Piirkonna identiteet on tugev ja setod on säilitanud oma eripära vaatamata keerulistele ajaloosündmustele. Tänapäeval on Setomaa oluline kultuuriturismisrihtkuht Eestis.
Etümoloogia
Tuleneb rahvanimetusest seto ja sõnast maa, mis tähistab setode asualat.
Kasutusnäited
Setomaa laulutraditsioon leelo on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Käisime suvel Setomaal Võõpsu jõe ääres jalutamas ja kuulasime kohalikke lugusid.
Setomaa kuningriigi päev on üks piirkonna olulisemaid rahvakultuurilisi üritusi.