sihuke
Sihuke on eesti keele demonstratiivpronoomen, mis tähendab 'selline' või 'niisugune', kasutatakse peamiselt kõnekeeles ja murdekeeles.
Sihuke on eesti keele demonstratiivpronoomen, mis väljendab omadust või laadi ja tähendab 'selline', 'niisugune' või 'sellise moodi'. See on kõnekeelne ja murdekeelne variant kirjakeelsest sõnast 'selline'. Sõna sihuke kuulub eesti keele nn si-alguliste demonstratiivpronoomenite hulka, mille hulka kuuluvad ka 'see', 'siin', 'siis', 'sina' jne. Murdeti võib esineda ka vorme 'niuke', 'nihuke', 'sihukene' (hellituslik või vähendav vorm). Tänapäeva eesti kirjakeeles eelistatakse vormi 'selline', kuid kõnekeeles ja dialektides on 'sihuke' endiselt laialt kasutusel. Sõna käändub nagu omadussõna: sihuke, sihukese, sihukest, sihukeses jne. Seda kasutatakse sageli rõhutamaks või täpsustamaks mingit omadust või laadi: 'Ta on sihuke vaikne inimene' tähendab, et ta on selline vaikne inimene. Sihuke annab kõnele sageli emotsionaalse varjundi või isiklikuma tooni võrreldes neutraalsema sõnaga 'selline'.
Etümoloogia
Moodustatud demonstratiivtüvest si- ja suffiksist -huke (võrdluseks: teisuke, niisuke). Kuulub vanaeesti demonstratiivpronoomenite süsteemi.
Kasutusnäited
Ta on sihuke tore inimene, et kõik teda armastavad.
Mul pole sihukest asja varem näinud.
Miks sa sihuke morn täna oled?
Sihuke ilm ongi sügisel, vihma ja tuult täis.