vanemahüvitis
Vanemahüvitis on Eestis riiklik toetus, mida makstakse lapsevanemale või lapsega koos olevale isikule 435 päeva jooksul pärast lapse sündi, et kompenseerida töötamisest loobumise tõttu kaotatud sissetulekut.
Vanemahüvitis on Eesti riiklik sotsiaaltoetus, mida makstakse lapsevanemale või teisele lapsega kodus olevale isikule kuni 435 kalendripäeva jooksul alates lapse sünnist. Hüvitise eesmärk on tagada perekonnas sissetulek ajal, mil lapsevanem on sunnitud töölt eemal olema väikelapse hooldamiseks. Vanemahüvitise suurus sõltub vanema eelneva aasta keskmisest brutotulust ja ulatub 2024. aasta seisuga minimaalselt 704 eurost kuni maksimaalse piirmäärani, mis on seotud Eesti keskmise brutopalgaga. Kui vanem töötas enne lapse sündi, arvutatakse hüvitis tema keskmise sissetuleku põhjal (100% eelneva aasta keskmisest brutotulust). Kui vanema sissetulek puudus või oli väike, makstakse minimaalset vanemahüvitist. Hüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile (SOTSIAALKINDLUSTUSAMET). Vanemahüvitis koosneb rasedus- ja sünnitushüvitisest (140 päeva ümber sünnituse) ning vanemahüvitisest kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni. Hüvitist saav vanem võib osaliselt ka töötada, kuid sel juhul vanemahüvitist vähendatakse. Lisaks vanemahüvitisele saavad pered ka lapsetoetust ja vajadusel muid toetusi. Vanemahüvitise süsteem on Eestis üks perekonnasõbralikumaid Euroopas ja toetab sündimuse kasvu ning lapsevanemate karjääri säilimist.
Etümoloogia
Eesti keeles moodustatud sõna: vanem + hüvitis (hüve + -tis). Tähistab vanematele makstavat hüvitist ehk toetust.
Kasutusnäited
Pärast lapse sündi taotlesin vanemahüvitist, et saaksin esimesel aastal lapsega kodus olla.
Vanemahüvitise suurus arvutatakse eelmise kalendriaasta keskmise brutopalga põhjal.
Isa võttis kolm kuud vanemahüvitist ja jäi koduseks vanemaks, et ema saaks tagasi tööle minna.