silmakirjalik
Silmakirjalik on omadussõna, mis tähendab sellist käitumist või suhtumist, kus inimene näitab väljapoole head ja ausust, kuid tegelikult mõtleb või tegutseb teisiti; esineb kahepalgelisena.
Silmakirjalik kirjeldab inimest või käitumist, mis on ebasiiras ja kahepalgelne. Silmakirjalik inimene näitab väljapoole üht hoiakut, väärtushinnangut või veendumust, kuid tema tegelik suhtumine või käitumine on sellega vastuolus. Näiteks võib keegi avalikult kuulutada moraalseid põhimõtteid, mida ta ise privaatselt ei järgi, või kritiseerida teiste käitumist, mida ta ise samuti praktiseerib. Silmakirjalikkus on moraalne puudus, mida peetakse ühiskonnas hukkamõistuvaks, sest see hõlmab teadlikku pettust ja topeltstandardi kasutamist. Silmakirjalikkus erineb lihtsast eksitusest või nõrkusest selle poolest, et silmakirjalik inimene on teadlik oma topeltmoraalist, kuid varjab seda tahtlikult. Sõna kasutatakse sageli poliitilises ja moraalses kontekstis, näiteks kirjeldamaks poliitikuid, kes lubavad ühte, aga teevad teist, või inimesi, kes nõuavad teistelt standardeid, mida nad ise ei täida.
Etümoloogia
Sõna koosneb osadest «silm» + «kirjalik». Tähendus viitab sellele, et keegi näib olevat «kirjas» või reeglitele vastav ainult silmade jaoks, st väliselt, mitte sisemiselt.
Kasutusnäited
On silmakirjalik nõuda teistelt keskkonnasäästlikku käitumist, kui sa ise sõidad igapäevaselt bensiiniautoga.
Poliitiku silmakirjalik kõne aususe ja läbipaistvuse teemal tekitas ajakirjanikes põlgust.
Ta pidas end religioosseks inimeseks, kuid tema silmakirjalik käitumine reetis tegelikud väärtused.