stalinism
Stalinism on Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini (1878–1953) nimel nimetatud totalitaarne poliitiline ja majanduslik süsteem, mida iseloomustavad range tsentraliseeritud kontroll, massiterror, isikukultus ja planeeritud majandus.
Stalinism on Nõukogude Liidus Jossif Stalini võimuperioodil (1920. aastate lõpust kuni 1953. aastani) kujunenud totalitaarne poliitiline ja majanduslik süsteem ning ideoloogia. Stalinismi põhijooned on range tsentraliseeritud riigikontroll kõigi ühiskonnaeluvaldkondade üle, ühe juhi ümber kujundatud isikukultus, massiterror poliitiliste vastaste vastu, sundkollektiviseerimine põllumajanduses ning planeeritud käsumajandus. Stalinismi ajal toimusid ulatuslikud puhastused ja repressioonid, mille käigus saadeti miljonid inimesed vangilaagritesse (GULAG) või hukati. Eestis rakendati stalinistlikku poliitikat pärast Nõukogude okupatsiooni 1940. aastal ja eriti pärast Teist maailmasõda, mis tõi kaasa massiküüditamised 1941. ja 1949. aastal, rahvusliku eliidi hävitamise ning sundkollektiviseerimise. Stalinismi mõjud Eestis olid hävitavad: hukati või küüditati kümneid tuhandeid inimesi, purustati traditsioonilised ühiskonnastruktuurid ning kehtestati range ideoloogiline kontroll. Pärast Stalini surma 1953. aastal algas destaliniseerimise protsess, kuid stalinismi pärand mõjutas Nõukogude Liitu ja okupeeritud riike veel aastakümneid. Tänapäeval kasutatakse mõistet stalinism ka laiemalt totalitaarsete, repressiivsetele meetoditele tuginevate poliitiliste süsteemide kirjeldamiseks.
Etümoloogia
Tuletatud Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini nimest (vene keeles Cтaлин, pseudonüüm, mis tähendab «terasest»). Liide -ism tähistab poliitilist või ideoloogilist süsteemi.
Kasutusnäited
Stalinism tõi Eestisse massiküüditamised ja rahvusliku eliidi hävitamise.
Paljud ajaloolased peavad stalinismi üheks 20. sajandi traagilisemaks nähtuseks.
Stalinismi ohvrite mälestuspäeval meenutame küüditatuid ja hukatud inimesi.