teadjamees
Teadjamees on rahvapärimuses inimene, kellel on erilisi teadmisi ja võimeid ravida haigusi, ennustada tulevikku või mõjutada loodusjõude. Traditsioonilises eesti kultuuris hõlmab see nõidu, rahvaravitsejaid ja targataadi.
Teadjamees on eesti rahvapärimuses ja traditsioonilises kultuuris üldnimetus inimesele, kes valdab erilisi, tavalisest erinevaid teadmisi ja oskusi. Teadjamehed tegid loitse, ravisid haigusi rahvameditsiini meetoditega, ennustasid ilma ja tulevikku, aitasid kaotsi läinud asju leida ning kaitsesid kogukonda kurjade jõudude eest. Teadmisi anti edasi sageli suuliselt põlvest põlve või õpiti oskusi vanemalt teadjamehelt. Teadjamehe võimed võisid olla nii head (ravija, aitaja) kui ka ohtlikud (needja, kahjustaja). Eesti kultuuris on teadjamehi kujutatud ambivalentselt – neid austati ja kardeti samaaegselt. Tuntuimad teadjamehed rahvapärimuses on seotud kindlate piirkondadega, näiteks Viljandi- ja Pärnumaa. Tänapäeval kasutatakse sõna ka laiemalt targataadi või eriliste oskustega inimese kohta, kuid põhitähendus on seotud traditsioonilise rahvausundi ja maagiaga. Sarnaseid isikuid tunti ka teiste nimedega nagu tark, nõid või posija, kusjuures sõna teadjamees rõhutab just teadmiste omamist.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «teadja» (teadmiste omaja) ja «mees». Rõhutab eriliste teadmiste valdamist.
Kasutusnäited
Küla teadjamees oskas loitsudega kurja silma eest kaitsta.
Rahvapärimuses on säilinud lugusid kuulsatest teadjameestest, kes osatasid tulevikku ennustada.
Haige laps viidi teadjamehe juurde, kes tegi talle tõrjeloitse.