tööhõive
Tööhõive on tööga hõivatud inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast või tööjõust; samuti riigi poolt rakendatavate meetmete kogum, mis soodustab inimeste tööle saamist ja töökohapakkumist.
Tööhõive tähistab majanduses ja tööturupoliitikas olukorda, kus inimesed on tööga hõivatud ehk tööl käivad. Statistiliselt väljendatakse seda tööhõivemäära kaudu, mis näitab töötavate inimeste osakaalu tööealises rahvastikus või tööjõus. Kõrge tööhõive tähendab, et suur osa tööealisest elanikkonnast osaleb aktiivselt majanduselus ja teenib tööga sissetulekut. Tööhõive vastandub töötusele ning on üheks olulisemaks majanduse tervise näitajaks. Riiklikul tasandil viitab tööhõive ka tööhõivepoliitikale ehk riigi meetmetele, mille eesmärk on töökohtade loomise soodustamine, töötute tööle suunamine, kutseoskuste arendamine ja tööturu toimimine. Eestis tegeleb tööhõiveküsimustega Töötukassa, kes pakub nõustamist, koolitusi ja tööotsimise tuge. Tööhõive liigid hõlmavad täis- ja osalist tööhõivet ning ka selliseid vorme nagu ajutine tööhõive või hooajatöö. Kõrge ja stabiilne tööhõive on iga riigi majanduspoliitika oluline eesmärk, sest see tagab inimeste sissetuleku, maksulaekumise ja üldise heaolu.
Kasutusnäited
Eesti tööhõive tase on viimastel aastatel püsinud stabiilselt kõrgel.
Valitsus võttis kasutusele uusi tööhõive meetmeid pikaajaliste töötute toetamiseks.
Majanduskriisi ajal langes tööhõive järsult ja tööpuudus kasvas.