agiilsus
Agiilsus on paindlik ja kiire töökorralduse viis, kus suuremad ülesanded jagatakse väiksemateks osadeks ning kohandutakse pidevalt muutuvate vajaduste ja tagasisidega. Kasutatakse eriti tarkvaraarenduses ja projektijuhtimises.
Agiilsus on töökorralduse ja projektijuhtimise meetod, mis rõhutab paindlikkust, kiiret reageerimist muutustele ja pidevat koostööd. Agiilses lähenemises jagatakse suur projekt väikesteks osadeks ehk iteratsioonideks, mida tehakse lühikeste tsüklite kaupa (tavaliselt 1-4 nädalat). Iga tsükli lõpus hinnatakse tulemusi ja kohandatakse edasist tööd vastavalt tagasisidele ja muutunud olukorrale. Agiilsus sai alguse 2001. aastal tarkvaraarendajate seas, kes kirjutasid alla agiilse manifesti (Agile Manifesto). Manifesti põhiprintsiibid rõhutavad inimeste ja suhtluse tähtsust protsessidest ja tööriistadest, toimiva tarkvara tähtsust põhjalikust dokumentatsioonist ning koostööd kliendiga lepingute üle läbirääkimise asemel. Tänapäeval kasutatakse agiilsust laiemalt ka teistes valdkondades peale IT: turunduses, hariduses, tootearenduses ja organisatsioonijuhtimises. Tuntud agiilsed raamistikud on Scrum, Kanban ja Lean. Agiilsus erineb traditsioonilisest joa-mudelist (waterfall), kus kõik etapid planeeritakse ette ja järgitakse rangelt ilma muudatusteta.
Etümoloogia
Inglise keelest agility ('kiibejalgsus, osavus'), mis omakorda ladina keelest agilis ('kiire, liikuv'). Tarkvaraarenduse kontekstis võeti kasutusele 2001. aastal.
Kasutusnäited
Meie ettevõte võttis kasutusele agiilsuse põhimõtted, mis tõi kaasa kiiremad otsused ja parema koostöö.
Tarkvaraarenduses on agiilsus muutunud standardseks lähenemiseks, sest see võimaldab kiiremini reageerida klientide vajadustele.
Agiilsus nõuab meeskonnalt head suhtlemist ja valmisolekut pidevalt oma plaane kohandada.