töövõte
Töövõte on kindel viis, meetod või tehnika millegi tegemiseks, eriti käsitöö, töö või kunstilise loomingu puhul. Töövõte tähistab konkreetset tegevusviisi või oskust, mida kasutatakse soovitud tulemuse saavutamiseks.
Töövõte on konkreetne viis, meetod või tehnika millegi valmistamise, teostamise või töötlemise jaoks. Töövõte hõlmab nii füüsilisi oskusi ja liigutusi kui ka vaimseid lähenemisviise ülesannete lahendamisel. Sõna kasutatakse laialdaselt käsitöö, kunsti, kirjanduse, teatri ja erinevate kutsealade kontekstis. Näiteks räägitakse õmblustöös kindlatest õmblusvõtetest, puidutöös hööveldamis- või saagimistehnikatest, kirjanduses kompositsiooni- või stilistikavõtetest ning teatris mänguvõtetest. Töövõte eristub lihtsast tegevusest selle poolest, et see on sageli pikaajalise kogemuse ja õppimise tulemusena omandatud oskus. Töövõte võib olla traditsiooniline, põlvkonniti edasi antud viis midagi teha, või kaasaegne, uuenduslik lähenemine. Tihti on ametialade puhul olulised spetsiifilised töövõtted, mille valdamine eristab oskustöölisi algajatest. Töövõtete õpetamine on oluline osa kutseõppest ja meisterlikkuse omandamisest igas valdkonnas.
Etümoloogia
Liitsõna: töö + võte. Sõna «võte» tuleneb tegusõnast «võtma» ja tähistab viisi või moodust midagi teha.
Kasutusnäited
Puusepp demonstreeris oma õpilastele erinevaid hööveldamise töövõtteid.
Kirjaniku iseloomulikuks töövõtteks on sisemonoloogide kasutamine tegelaste sisemaailma kujutamisel.
Ohutu töövõtete rakendamine on tööohutuse põhialus ehitusel.
Õppisin vanaemalt kudumise peened töövõtted, mida ta oma emalt oli pärinud.