uimasti
Uimasti on aine, mis mõjutab kesknärvisüsteemi ning muudab teadvust, meeleolu, taju või käitumist. Uimastite tarvitamine on enamikus riikides, sealhulgas Eestis, seadusega keelatud või rangelt reguleeritud.
Uimasti on psühhoaktiivne aine, mis mõjutab inimese kesknärvisüsteemi ning põhjustab muutusi teadvuses, tajus, meeleolus, mõtlemises või käitumises. Uimastid võivad tekitada eufooria, hallutsinatsioone, rahustust või erutust ning on sageli sõltuvust tekitavad. Uimastite tarvitamine on enamikus riikides, sealhulgas Eestis, seadusega keelatud või rangelt reguleeritud ravimiseadusandlusega. Uimastid jagunevad mitut tüüpi: narkootilised ained (nt heroiin, kokaiin, amfetamiin, kannabis), sünteetilised uimastid (nt MDMA, LSD), ravimid (nt tugevad valuvaigistid, rahustid), mida kuritarvitatakse, ning uuemad designeruimastid. Meditsiinitermina kasutatakse sageli mõisteid «narkootikum» või «psühhoaktiivne aine». Eestis reguleerib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist narkootikumide seadus. Uimastikuriteod on karistatavad karistusseadustiku järgi, alates omamisest ja tarvitamisest kuni levitamise ja kaubanduseni. Uimastisõltuvus on tõsine tervisemure, mille raviks pakutakse asendusravi ja rehabilitatsiooniteenuseid. Argikeeles kasutatakse ka lühendeid «narko» või «narkš» ning slängitermineid nagu «aine», «tups» või «kraam».
Etümoloogia
Tuleneb verbist «uimama» (teadvusetuks tegema, tuimaks tegema), liitega -sti mis viitab vahendile või ainele.
Kasutusnäited
Politseil on kahtlus, et juht oli uimasti mõju all.
Uimastite levitamine on Eestis raskes kuritegu.
Teaduskampaania eesmärk oli noortel hoiatada uimastite ohtude eest.