ümberasustamine
Ümberasustamine on inimeste või rahvastikurühmade organiseeritud või sunnitud kolimine ühest piirkonnast teise, mida võivad põhjustada sõjad, poliitilised otsused, looduskatastroofid või majanduslikud põhjused.
Ümberasustamine on protsess, mille käigus inimesed või terved kogukonnad viiakse elama ühest piirkonnast teise. See võib toimuda vabatahtlikult, poolsunnitult või täieliku sunni korras. Ümberasustamist võivad põhjustada sõjalised konfliktid, poliitilised otsused, looduskatastroofid, suurprojektid (nagu paisude või teede ehitus) või majanduslikud põhjused. Eesti ajaloos on ümberasustamine seotud peamiselt teise maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni ajaga. 1940. aastate keskel toimus massidepoortatsioon, kus tuhandeid eestlasi saadeti sunniviisilisel ümberasustamisel Siberisse ja teistesse Nõukogude Liidu piirkondadesse. Samal ajal toimus ka venelaste ja teiste nõukogude rahvuste ümberasustamine Eestisse, mis muutis oluliselt riigi rahvuslikku koosseisu. Tänapäeval kasutatakse terminit ka pagulaste ja sõjapõgenike rahvusvahelise ümberpaigutamise kontekstis, kus inimesed kolimiseks uude riiki turvalisema elu loomiseks. Ümberasustamine võib olla humanitaarne meetmed (näiteks pagulaste vastuvõtmine), kuid ajaloos on see sageli olnud ka repressiivne vahend rahvastiku kontrollimiseks ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Kasutusnäited
Nõukogude võim viis läbi massilise ümberasustamise, deporteerides tuhandeid peresid Siberisse.
Paljud külakogukonnad pidid suurte hüdroelektrijaamade ehituse tõttu läbima ümberasustamise teistesse piirkondadesse.
Ühendriigid võtsid vastu põgenikke ja aitasid nende ümberasustamisel uutesse kodudesse.