valeandmed
Valeandmed on tahtlikult või kogemata eksitavad, valed või ebatäpsed andmed, mida levitatakse või kasutatakse. Valeandmete esitamine võib olla seadusega keelatud ja karistusena karistatav.
Valeandmed on teave, mis ei vasta tegelikkusele – need võivad olla tahtlikult välja mõeldud, moonutatud või lihtsalt ekslikud. Valeandmeid võidakse esitada näiteks dokumentides, avalduste täitmisel, statistikas, uudistes või igapäevases suhtluses. Valeandmete levitamine võib olla nii tahtlik (pettuse eesmärgil) kui ka tahtmatu (eksimuse, hooletuse või teadmatuse tõttu). Juriidilises kontekstis on valeandmete esitamine sageli karistatav – näiteks valeandmete esitamine riigile, kohtule või ametivõimudele võib tuua kaasa kriminaal- või halduskaristuse. Eriti range kohtlemine on valeandmete esitamisel dokumentides nagu pass, sõiduluba, maksudokumendid, CV või kindlustusavaldused. Valeandmed on ohtlikud ka avalikus ruumis: valeuudised, valeinfo ja valestatistika võivad moonutada avalikku arvamust ja mõjutada inimeste otsuseid. Digitaalajastul levivad valeandmed kiiresti sotsiaalmeedia ja veebis, mistõttu on faktikontroll ja allikate usaldusväärsuse kontrollimine muutunud üha olulisemaks. Valeandmete esitamine erineb desinformatsioonist selle poolest, et viimane viitab tavaliselt laiemale ja süstemaatilisemale manipulatsioonikampaaniale, samas kui valeandmed võivad olla ka üksikjuhtumid.
Kasutusnäited
Avalduses esitatud valeandmete tõttu lükati taotlus tagasi.
Tööle kandideerides ei tohi CV-sse kirjutada valeandmeid oma haridustausta kohta.
Sotsiaalmeedia võimaldab valeandmete kiiret levikut tuhandete inimesteni.