petmine
Petmine on tahtlik eksitamine või vale teabe andmine kellegi kahjustamiseks või ebaausat kasu saamiseks. Petmist kasutatakse nii igapäevaelus (valetamine, petturlus suhetes) kui ka õiguslikus kontekstis (pettus kui kuritegu).
Petmine on tegevus, kus keegi tahtlikult eksitab teist inimest, annab valeinfot või varjab olulist teavet, et saada ebaseaduslikku või ebaausat kasu või tekitada teisele kahju. Petmist võib esineda paljudes olukordades: lähedaste inimeste vahelistes suhetes (truudusetuse tähenduses), ärisuhetes, igapäevasuhtluses või kriminaaltegevuses. 1. Igapäevases tähenduses on petmine valetamine, kellegi usalduse kuritarvitamine või lubaduste rikkumine. Näiteks võib inimene petta partnerit, luues salasuhte, või petab sõpra, rikkudes antud sõna. 2. Õiguslikus mõttes on pettus (petmine kui kuritegu) karistusseadustiku järgi kuritegu, kus keegi tahtlikult eksitab teist isikut või varjab olulist teavet, et saada varalist kasu või tekitada teisele varalist kahju. Pettuse eest võib karistada rahatrahvi või vangistusega. Tüüpilised näited on internetipettused, müügipettused, identiteedivargus või kindlustuspettus. Petmist peetakse eetiliselt ja moraalselt taunitavaks käitumiseks, kuna see kahjustab usaldust inimeste vahel ja võib põhjustada nii emotsionaalset kui ka materiaalset kahju. Petmise motiivid võivad olla erinevad: isekus, kasusaamise soov, hirm tagajärgede ees või soov vältida vastutust.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «petma», mis on pärit läänemeresoome algkeelest. Seotud soome keele sõnaga «pettää» (petta).
Kasutusnäited
Politsei uurib petmist, kus kelm sai eakatelt inimestelt välja petetud üle 50 000 euro.
Suhtes petmine kahjustab usaldust sageli pöördumatult.
Ta mõisteti süüdi internetipoe klientide petmises ja võltskaupade müümises.