õiguskord
Õiguskord on riigis kehtivate õigusnormide ja õigussüsteemi kogum, mis reguleerib ühiskondlikke suhteid ja tagab õigusrahu. Õiguskord hõlmab seadusi, määrusi, kohtupraktikat ja õiguspõhimõtteid, mis koos moodustavad tervikliku süsteemi.
Õiguskord on riigis või teataval territooriumil kehtivate õigusnormide süsteem, mis reguleerib inimeste ja organisatsioonide käitumist ning suhteid. Õiguskord koosneb seadustest, määrustest, kohtupraktikatest ja õiguspõhimõtetest, mis on omavahel hierarhiliselt seotud. Eestis tugineb õiguskord põhiseadusele kui kõrgeimale õigusaktile, millele järgnevad seadused, valitsuse määrused ja muud õigusaktid. Õiguskorra eesmärk on tagada õigusrahu, kaitsta inimõigusi, reguleerida omandisuhteid, lepinguid, vastutust ja muid ühiskondlikke suhteid. Õiguskord peegeldab riigi väärtusi ja õiguskultuuri ning on aluseks õigusriigi toimimisele. Eesti õiguskord kuulub mandri-Euroopa ehk romaani-germaani õigussüsteemi, kus oluline roll on kirjalikul seadusandlusel. Õiguskorda arendatakse pidevalt läbi seadusandliku protsessi ja kohtupraktika, et see vastaks ühiskonna muutuvatele vajadustele ja rahvusvahelistele kohustustele, sealhulgas Euroopa Liidu õigusele.
Etümoloogia
Liitsõna: õigus + kord. Mõiste tähistab õiguse kui süsteemi korrastatust ja struktuuri.
Kasutusnäited
Eesti õiguskord põhineb põhiseadusel ja demokraatlikel väärtustel.
Euroopa Liidu liikmesus eeldab liikmesriikide õiguskordade ühtlustamist teatud valdkondades.
Õigusteaduses uuritakse erinevate riikide õiguskordade võrdlust ja arengut.