välisilme
Välisilme on inimese, looma või asja välimus, väline olemus või nägu, mille põhjal saab hinnata selle üldist seisundit või olemust.
Välisilme tähistab välimust, välist ilmet või väljanägemist, mille alusel saab hinnata inimese, looma, eseme või nähtuse üldist seisundit, kvaliteeti või olemust. See on kõige nähtavam ja kergesti tajutav aspekt, mis annab esmase mulje. Näiteks võib inimene olla välisilmelt terve ja rõõmsameelne või väsinud ja kurnatud. Loomal võib välisilme näidata tema tervislikku seisundit, hooldatust või vanust. Arhitektuuris ja disainis viitab välisilme hoonete, rajatiste või esemete välisele kujundusele ja esteetilisele ilmele, mis loob üldmulje ja visuaalse identiteedi. Sõna kasutatakse sageli kirjeldavas kontekstis, kui hinnatakse kellegi või millegi üldist väljanägemist ja seisundit ilma sügavamale minemata.
Etümoloogia
Liitsõna: välis (väline, väljaspool olev) + ilme (nägu, välimus, olemus)
Kasutusnäited
Hoone välisilme on hästi hooldatud, kuigi siseruumid vajavad renoveerimist.
Haige välisilmelt näis patsient olevat paranemisteel.
Linna välisilme on viimastel aastatel märgatavalt paranenud tänu uutele haljasaladele.