vangilaager
Vangilaager on eraldatud ala või rajatiste kompleks, kus hoitakse suures koguses vange, tavaliselt karmides tingimustes ja sageli sunnitööl. Ajalooliselt tuntuimad on Nõukogude Liidu GULAGi süsteemi vangilaagrid.
Vangilaager on piirkond või rajatiste kompleks, mis on mõeldud suurema hulga vangide kinnipidamiseks, tavaliselt karmides oludes ja tihti koos kohustusliku sunnitööga. Vangilaagrid erinevad tavalistest vanglast oma suuruse, asukohavalikuse (sageli kaugetes või raskesti ligipääsetavates piirkondades) ja elutingimuste poolest, mis on tavaliselt väga rasked. Vange hoitakse laagrites sageli poliitilise tagakiusu, massilise repressioonide või sõjaajal vaenlaste kinnipidamise eesmärgil. Ajalooliselt tuntuimad on Nõukogude Liidu GULAGi süsteemi vangilaagrid, kus hoiti miljoneid vange, sealhulgas paljusid eestlasi pärast Teist maailmasõda. Samuti on teada natsi-Saksamaa koonduslaagrid, Hiina laogai-süsteem ja mitmed teised totalitaarsete režiimide repressioonisüsteemid. Tänapäeval kasutatakse mõistet ka kaasaegsete kinnipidamisasutuste kohta, kus vange hoitakse ebainimlikes tingimustes. Vangilaagrid on sageli seotud inimõiguste rikkumiste ja humanitaarkatastroofidega.
Kasutusnäited
Paljud eestlased küüditati pärast sõda Siberisse vangilaagrisse.
Aleksandr Solženitsõn kirjeldas oma raamatus GULAGi vangilaagrite õõvastavaid tingimusi.
Ajaloolased uurivad endiselt totalitaarsete režiimide vangilaagrite süsteemi ja seal toimunud kuritegusid.