vasar
Vasar on käsitööriist, mis koosneb varre külge kinnitatud metallist peast ja mida kasutatakse naelte sisselöömiseks, esemete kokkupanekuks või lõhkumiseks.
Vasar on üks vanimaid ja levinumaid käsitööriistu, mida kasutatakse löökjõu andmiseks. Tüüpiline vasar koosneb puidust või plastikust varrast ning sellele kinnitatud terasest peast, millel on üks külg lame (löögiosa) ja teine külg võib olla kirves-, keera- või haamerjas kujuline. Vasaraid kasutatakse peamiselt naelte, kiilede ja haakide sisselöömiseks, samuti esemete kokkupanekuks, kuju andmiseks või lõhkumiseks. Tööriistavarustuses on vasaraid mitmeid tüüpe: haamrid, köögimeister, kukehaamer, liistunud, rihtnael jt. Igal ametialal on oma spetsiaalsed vasarad - seppadel on suur sepavasar, kiviseppadel kivipotkas, puusepadel tislervasar ning kirvemeestel haamerkirves. Vasaraid kasutatakse ka kujundlikus tähenduses, näiteks kommunistlikul sümboolikal on vasar üheks põhielemendiks (vasar ja sirp). Eesti keeles on vasaraga seotud ka ütlusi nagu «lüüa naela pähe» või «vasar ja alasi» (kõik tööriistad). Vasaraga töötamine nõuab oskust ja ettevaatlikkust, et vältida vigastusi või töödeldava materjali kahjustamist.
Etümoloogia
Sõna «vasar» on soome-ugri päritolu, lähisugulased on soome «vasara» ja vadja «vassara».
Kasutusnäited
Ta võttis vasara ja lõi naela seina.
Tööriistakastis peavad olema vähemalt vasar, kruvikeeraja ja tangid.
Sepp kujundas kuuma rauda vasaraga alasil.