veermik
Veermik on püstine arhitektuurne konstruktsioonielement, sammas või tugipost, mis kannab hoonet või muid konstruktsioone. Kasutatakse ka ülekandeliselt tugeva ja stabiilse toetuse tähenduses.
Veermik on ehituses kasutatav püstine kandeelement, mis toetab ja kannab hoone või konstruktsiooni katuseõlgu, võlve või muid raskeid elemente. Veermikud võivad olla valmistatud kivist, betoonis, puidust, metallist või muudest materjalidest ning neil on oluline roll koormuse ülekandmisel vundamendile. Ajaloolis-arhitektuurses kontekstis on veermik oluline esteetiline element, mida leidub templites, hallides, hoonete portikustes ja kolonnaadides. Klassikalises arhitektuuris eristatakse erinevaid veermikulaade nagu dooria, joonia ja korintose laad, millel on oma iseloomulikud proportsioonid ja detailid. Ülekandeliselt kasutatakse sõna veermik ka organisatsiooni, ühiskonna või ideede tugisamba või stabiilse toetaja kohta. Näiteks võidakse öelda, et keegi on kogukonna veermik, kui ta on oluline ja usaldusväärsne tugiperson.
Etümoloogia
Pärineb eesti keele veere-tüvest, mis viitab ümarale vormile või pöörlevale liikumisele. Sõna veermik on iidsete sammaste silindrilist kuju arvestades loomulik nimetusviis.
Kasutusnäited
Antiiktemplit toetasid võimsad marmorsest veermikud.
Barokkhalli sisemus on kaunistatud kuldatud veermikutega.
Ta on olnud meie kogukonna kindel veermik juba aastakümneid.