vets
Vets on väike eraldiseisev hooneke või ruum väljas, kus asub lihtne väljakäik (väljas paiknev tualett). Kasutatakse enamasti maapiirkondades ja suvilates, kus puudub veevärk.
Vets on väike eraldiseisev hooneke või ruum väljas, kus asub lihtne väljakäik ehk tualett. Vetsud on levinud maapiirkondades, suvilates ja aiamagedel, kus puudub ühendus kanalisatsioonivõrguga või kus ei ole siseruumides tualetti. Tavaliselt on vetsu all lihtne auk või kogumismahuti, kuhu jäätmed kogutakse. Vetsuhooneke on enamasti puitehitis, mis paikneb hoovist või eluhoonest natukene eemal. Mõiste «vets» on lühem ja argisem väljend kui «väljakäik». Tänapäeval on vetsu sageli asendatud biotualett või kompostvets, mis on hügieenilisemad ja keskkonnasõbralikumad. Vets on osa Eesti maaelu ajaloost ja identiteedist, kuigi tänapäeval püütakse neid asendada kaasaegsete lahendustega.
Kasutusnäited
Suvilas käib vets õue peal, mistõttu peame öösel taskulambiga välja minema.
Vanaema taluõues on ikka veel puust vets, kuigi sisse on vesi juba toodud.
Lapsed kartsid pimedal ajal üksi vettsu minna.