allusioon
Allusioon on kaudne viide või märk millele-asjale, mida otsesõlt ei nimetata. See on kirjanduslik võte, kus teost mõistetakse täielikult ainult siis, kui lugeja tunneb ära varjatud viite.
Allusioon on subtsiidne kirjanduslik või kunstiline võte, mille puhul autor viitab mingile teisele teosele, ajaloolisele sündmusele, isikule või kultuuri nähtusele, ilma neid otseselt nimetamata. Allusiooni mõistmine eeldab lugejalt osapooletuva kultuurilise tausta ja eruditsiooni. Seda kasutatakse sageli kirjanduses, kõnes ja teistes kunstiliikides, et luua sügavamat tähendust ja intellektuaalset resonantsi. Allusioon erineb otseviidatusest selle poolest, et see on varjatum ja nõuab aktiivselt märkamist. Seda võtet kasutasid meisterliselt nii klassikalised autorid kui ka tänapäeva kunstnikud, et rikastada oma tööde sisemist tähendust.
Etümoloogia
Laensõna ladina keelest alludere ("käänata poole, viitama"), kus ad- tähendab "poole" ja ludere tähendab "mängima".
Kasutusnäited
Luuletaja kasutab allusiooni Homerose "Iliase" peale, et lugejale selgeks teha kangelase saatus.
Romaanis on palju allusioone natsionalismi perioodile, mis sunnib lugejat ajalugu meenutama.
Kunstniku maal sisaldab allusiooni Michelangelo Sixtuse kappeli maali peale, mis andis teosele sügavama tähenduse.