blockchain
Blockchain ehk plokiahel on hajutatud andmebaasi tehnoloogia, kus informatsioon salvestatakse üksteisele järgnevatesse plokidesse, mida on peaaegu võimatu tagantjärele muuta või võltsida. Seda kasutatakse eelkõige krüptovaluutade (nagu Bitcoin) alusena, kuid ka muudes valdkondades, kus on vaja läbipaistvat ja turvakopiakindlat andmesalvestust.
Blockchain ehk plokiahel on hajutatud andmebaasi tehnoloogia, kus andmed salvestatakse järjestikustesse plokidesse, mis on omavahel krüptograafiliselt seotud. Iga plokk sisaldab teavet tehingute kohta ning viitab eelmisele plokile, moodustades nii ahela. Kuna andmed on hajutatud paljudesse arvutitesse üle maailma ja iga muudatus nõuab võrgu osalejate kinnitust, on plokiahelat äärmiselt raske tagantjärele muuta või võltsida. Plokiahela tehnoloogia sai tuntuks tänu Bitcoinile, mis võeti kasutusele 2009. aastal. Krüptovaluutades kasutatakse plokiahelat kõigi tehingute avalikuks ja läbipaistvaks registriks, kus saab kontrollida, kes kellele ja millal raha on saatnud, ilma et oleks vaja keskset asutust nagu pank. Iga tehing kinnitatakse võrgu osaliste poolt ning lisatakse püsivalt ahelasse. Krüptovaluutade kõrval kasutatakse plokiahela tehnoloogiat ka muudes valdkondades: tarneahelate jälgimises, digitaalsete lepingute (smart contracts) sõlmimises, meditsiiniandmete turvaliseks hoidmiseks, digitaalse identiteedi kinnitamiseks ja paljudes muudes rakendustes, kus on oluline andmete muutmatus, läbipaistvus ja detsentraliseeritus. Eestis on plokiahelat testitud näiteks e-residentsuse ja digitaalse allkirja valdkonnas.
Etümoloogia
inglise keelest block 'plokk' + chain 'ahel'
Kasutusnäited
Bitcoin põhineb blockchain-tehnoloogial, mis tagab kõigi tehingute läbipaistvuse.
Paljud ettevõtted katsetavad blockchain'i kasutamist tarneahelate jälgimiseks.
Blockchain'is salvestatud andmeid on peaaegu võimatu tagantjärele muuta või kustutada.