doomskrollimine
Doomskrollimine on käitumine, kus inimene kerib pidevalt sotsiaalmeedias läbi negatiivseid, murettekitavaid või masendavaid uudiseid ja postitusi, kuigi see mõjub vaimsele tervisele halvasti.
Doomskrollimine (inglise keelest doomscrolling) on kaasaegne nähtus, kus inimene veedab pikki aegu sotsiaalmeedia rakenduste, uudisteportaalide või muude veebiallikate sirvimisega, keskendudes peamiselt negatiivsele, murettekitavale või masendavale sisule. Sõna "doom" tähendab inglise keeles hukatust või saatust, viidates ähvardavale ja lootusetule sisule, mida tarbitakse. Kuigi inimene on teadlik, et selline sisu tekitab ärevust, stressi või masendust, ei suuda ta lõpetada ja jätkab sisuliselt sundkorras edasikerimist. Doomskrollimine sai eriti laialt tuntuks COVID-19 pandeemia ajal 2020. aastal, kui inimesed jälgisid pidevalt nakkusnumbreid, kriisiarenguid ja negatiivseid uudiseid. Psühholoogid seostavad seda käitumist ärevushäiretega ja info üleküllastusega – inimene tunneb, et peab olukorrast kursis olema, kuid sisu tarbimine muutub kontrollitu ja kahjustab vaimset tervist. Eesti keeles kasutatakse mõnikord ka väljendeid "ärevussirvimiseks" või "masendusskrollimiseks", kuid ingliskeelne laensõna on jäänud kõige levinumaks. Nähtus on eriti levinud noorte seas, kes veedavad sotsiaalmeedias palju aega.
Etümoloogia
Inglise keelest doomscrolling (doom 'hukkamõist, saatus' + scrolling 'kerimine'), laialt kasutusele tulnud 2020. aastal COVID-19 pandeemia ajal.
Kasutusnäited
Pärast õhtuseid uudiseid langesin doomskrollimise lõksu ja vedasin Twitteris kella kahe ajani.
Psühholoog soovitas mul doomskrollimisest loobuda ja piirata sotsiaalmeedia kasutamist õhtuti.
Doomskrollimine tekitab ärevust – ma tean, et peaksin telefoni eemale panema, aga ei suuda lihtsalt lõpetada.