ebameeldivus
Ebameeldivus on tunne, olukord või omadus, mis tekitab ebamugavust, häirib või on vastumeelne. See väljendab midagi, mis ei ole meeldiv, rahuldav või soovitud.
Ebameeldivus on abstraktne nimisõna, mis tähistab ebameeldiva olemist või seisundit. See võib viidata nii sisemisele tundeseisundile kui ka välisele olukorrale või nähtusele, mis tekitab inimeses negatiivse reaktsiooni, häiritust või vastikustunnet. Ebameeldivus on meeldivuse vastand ning hõlmab laia skaalat ebamugavatest, häirivatest või soovimatutest asjaoludest. Sõna moodustub eesliite «eba-» (mis väljendab eitust, puudumist või vastupidisust) ja sõnast «meeldivus». Ebameeldivus võib olla ajutine või püsiv ning erineda intensiivsuselt kergest häiritusest kuni tugevaima vastumeelsuseni. Mõiste kasutatakse igapäevases keeles kirjeldamaks erinevaid olukordi, alates sotsiaalsest kimbatusest kuni füüsilise ebamugavuseni. Ebameeldivus on subjektiivne kogemus ning see, mis ühele inimesele tundub ebameeldiv, võib teisele olla neutraalne või isegi meeldiv.
Etümoloogia
Tuletatud omadussõnast «ebameeldiv», mis koosneb eesliitetest «eba-» (eitust väljendav) ja «meeldiv» (mis pärineb tegusõnast «meeldima»). Abstraktse nimisõna moodustamiseks on lisatud sufiks «-us».
Kasutusnäited
Külaliste ootamatu saabumine tekitas perenaiste jaoks ebameeldivuse.
Ta püüdis ebameeldivust mitte näidata, kuigi olukord oli kibe.
Vestluses tekkis ebamugav vaikus, mis süvendas üldist ebameeldivust.