eelkooliealine
Eelkooliealine on laps, kes on vanuses, mis eelneb kooliskäimisele, tavaliselt 1–7-aastane. Eelkooliealisi lapsi käsitletakse omaette arengujärguna, mil kujunevad olulised keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed oskused.
Eelkooliealine on laps, kes asub vanuseastmes enne kohustusliku hariduse algust, Eestis tavaliselt 1–7-aastane. See ea-areng on oluline lapse arengu seisukohast, sest eelkoolieas omandatakse põhilised keelelised, sotsiaalsed, emotsionaalsed ja motoorika oskused, mis loovad aluse hilisemale õppimisele. Eelkooliealised lapsed õpivad peamiselt mängu kaudu ning nende arengus on kesksel kohal loovus, uudishimu ja suhtlemisoskuste kujunemine. Eelkooliealistele lastele on mõeldud lasteaiad ja eelkoolirühmad, kus toimub vanuserühmale sobiv arendav tegevus. Eelkooliealise lapse areng jaguneb tavaliselt mitmeteks etappideks: varane eelkooliiga (1–3 eluaastat), keskmine eelkooliiga (3–5 eluaastat) ja vanem eelkooliiga (5–7 eluaastat). Eelkooliealise lapse õigusi ja arendustegevuse põhimõtteid reguleerivad Eestis koolieelse lasteasutuse seadus ja riiklik õppekava. Eelkooliealisele lapsele on iseloomulik aktiivne füüsiline tegevus, kiire keeleline areng, mänguline õppimine ning järk-järgult kasvav iseseisvus.
Etümoloogia
Liitsõna eesti keeles: eel (enne) + kool (õppeasutus) + ealine (vanusega seotud). Tähistab vanust, mis eelneb koolieale.
Kasutusnäited
Eelkooliealised lapsed käivad meie lasteasutuses viies erinevas rühmas.
Raamatukogu korraldab igal kolmapäeval eelkooliealiste laste lugemistundi.
Eelkooliealise lapse jaoks on mäng kõige tähtsam õppimise viis.