eelsoodumus
Eelsoodumus on eelnevalt kujunenud kalduvus või hoiak millegagi seoses, mis mõjutab inimese otsuseid, hinnanguid või käitumist enne, kui ta on põhjalikult teavet analüüsinud või olukorrega tutvunud.
Eelsoodumus on inimese eelnevalt kujunenud suhtumine, eelistus või kallutatuus mingi nähtuse, isiku, grupi või olukorra suhtes. See on psühholoogiline ja kognitiivne nähtus, kus varasemad kogemused, kultuuritaust, haridus või välised mõjutused loovad teatud kallaku, mis mõjutab seda, kuidas inimene uut informatsiooni tajub ja hindab. Eelsoodumus võib olla nii teadlik kui ka alateadlik ning see kujuneb sageli kiiresti ja automaatselt. Eelsoodumused võivad olla nii positiivsed (eelistus, soosiv hoiak) kui ka negatiivsed (eelarvamus, diskrimineerimine). Positiivse eelsoodumuse näide võib olla eelistus oma kodukoha toodete või kodumaise kunsti vastu. Negatiivne eelsoodumus võib ilmneda näiteks eelarvamustena mingi rahvusgrupi või vanusegrupiga seoses. Eelsoodumused on olulised, kuna need mõjutavad otsuste tegemist, näiteks tööle võtmisel, õigusemõistmisel või igapäevastes sotsiaalsetes suhtlussituatsioonides. Teadusuuringutes ja ajakirjanduses püütakse eelsoodumusi vältida või neid teadvustada, et tagada objektiivsus. Mõiste on kasutusel psühholoogias, sotsioloogias, õigusteaduses ja meedia-uuringutes.
Kasutusnäited
Uurijad püüdsid oma töös vältida igasugust eelsoodumust ja lähtuda ainult faktidest.
Komisjoni liikmeid koolitati, et nad tunneksid ära oma võimalikke eelsoodumusi kandidaatide hindamisel.
Ajakirjanikul ei tohiks olla eelsoodumust ühegi poliitilise jõu kasuks.