argoon
Argoon on värvitu, lõhnatu ja mürgitu inertne gaas, mis moodustab umbes 0,93% Maa atmosfäärist. Seda kasutatakse laialdaselt tööstuses, näiteks keevitamisel ja valgustuses.
Argoon on keemiline element, mis kuulub perekonda inertgaasid ehk jalused gaasid. See on kolmanda rühma element, millel on täielikult täidetud elektronkiht, mistõttu on see eriti stabiilne ja keemiliselt vähe reaktiivne. Argoon leidub Maa atmosfääris ligikaudu 0,93% ulatuses ja on kolmandik kõige rohkem levinud gaas õhus peale lämmastikku ja hapnikku. Tööstuses kasutatakse argooni laialdaselt kaitsegaasina keevitamise ajal, et kaitsta sulavat metalli oksüdatsioonist. Samuti kasutatakse seda vaakumklaasides ja –paneelides, soojusisolatsiooni parandamiseks ning erinevates valgustusseadmetes ja lõõgastuslamppides. Argoon saadi õhu fraktsioonilise destilleerimisega aastal 1894, mil selle avastasid William Ramsay ja Lord Rayleigh.
Etümoloogia
Kreeka sõnast "argos" (αργός), mis tähendab "inaktiivne" või "laisк" – nimetus viitab gaasi keemilisele inertsusele.
Kasutusnäited
Keevitamisel kasutatakse argooni kaitsegaasina.
Õhus leidub ligikaudu 0,93% argooni.
Energiasäästlikes akendes täidetakse vahe argooniega soojuse säilitamiseks.