emakas
Emakas on imetajate ja inimese naissuguelundi õõnes lihaseline elund, kus areneb viljastatud munarakust loode ja kus see kasvab kuni sünnini.
Emakas ehk uterus on naissuguelundite hulka kuuluv õõnes lihaseline elund, mis asub väikese vaagna piirkonnas põie ja pärasoole vahel. Emakas koosneb põhjast (fundus), kehast (corpus) ja kaelast (cervix), mis avaneb tuppe. Selle seina moodustavad kolm kihti: välispind ehk kõhukelme, paks lihaskiht (müomeetrium) ja sisekiht ehk endomeetrium. 1. Põhiline funktsioon on loote areng ja kaitse. Pärast munaraku viljastamist kinnitub viljastatud munarakk emaka seinale ning seal toimub kogu raseduse vältel loote kasv ja arenemine. Raseduse ajal emaka maht suureneb märkimisväärselt, et mahutada kasvavat loodet, platsentat ja lootevett. Sünnituse käigus tõmbuvad emaka lihased kokku, et suruda laps sünnituskaevikusse. 2. Menstruaaltsükli regulatsioon. Kui viljastamist ei toimu, hakkab emaka sisekiht (endomeetrium) regulaarselt maha irduma, mis põhjustab menstruatsiooni. See protsess kordub keskmiselt iga 28 päeva järel. 3. Emakaprobleemid ja haigused. Levinumad häired on emakamüoom (healoomuline kasvaja lihaskihis), endometrioos (emaka sisekoe kasv väljaspool emakat), emakavähk ja emakakaela vähk. Rasketel juhtudel võib olla vajalik emaka eemaldamine (hüsterektoomia). Eesti keeles kasutatakse ka rahvapäraseid nimetusi nagu emakas või emakate, kuigi viimane on aegunud vorm.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «ema», viidates elundi rollile järglaste kandmisel ja sünnitamisel. Ladina keeles uterus.
Kasutusnäited
Ultraheliuuringul nähtus, et loode areneb emakas normaalselt.
Menstruatsioonivalud tekivad emaka kokkutõmbumisest.
Arst soovitas emaka seisundi kontrollimiseks günekoloogi vastuvõtule minna.