sünnitus
Sünnitus on protsess, mille käigus laps sünnib ema kehast välja. See on raseduse loomulik lõpp, kui beebi liigub emaka kaudu sünniteede kaudu välismaailma.
Sünnitus on füsioloogiline protsess, mille käigus laps sünnib ema kehast. See algab sünnitusvalududega, mille ajal emak tõmbub rütmiliselt kokku, et avada emakakaela ja lükata last edasi sünnituskanali kaudu. Sünnitus jaguneb tavaliselt kolmeks staadiumiks: avamisperiood (emakakaela avanemise aeg), väljaajamisperiood (lapse sünd) ja järelperiood (platsentaehk järjekoe sünd). Sünnituse kestus võib olla väga erinev, keskmiselt esmakordselt sünnitajatel 12-18 tundi, korduvsünnitajatel lühem. Sünnitus võib olla loomulik vaginaalsünnitus või kirurgiline keisrilõige, kui loomulik sünnitus on ema või lapse tervise jaoks ohtlik. Eestis toimub enamik sünnitusi haiglates, kus abi saab nii ämmaemandate kui arstide käest. Sünnitus on üks olulisemaid sündmusi inimese elus ja seda käsitletakse nii meditsiinilisest kui ka emotsionaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «sündima», mis omakorda on seotud sõnaga «sünd» (sündmus, juhtum).
Kasutusnäited
Esimene sünnitus kestis üle kaheksa tunni, aga teine läks palju kiiremini.
Haiglas pakutakse sünnituse ajal erinevaid valuvähendamise võimalusi, sealhulgas epiduraalanestesiat.
Pärast rasket sünnitust vajab naine piisavalt aega taastumiseks ja puhkuseks.
Ämmaemandate ülesanne on toetada naist sünnituse käigus ja jälgida nii ema kui lapse seisundit.
Mõned pered valivad koduse sünnituse, kuigi see pole Eestis väga levinud.