keevitamine
Keevitamine on metallide või plastide püsiv ühendamine, kuumutades ühendatavaid osi kõrgel temperatuuril sulamiseni ning vajadusel kasutades lisamaterjali.
Keevitamine on metalltöötluse meetod, mille käigus ühendatakse metalldetailid püsivalt neid kuumutades. Keevitamisel sulavad ühendatavate detailide servad või kasutatakse lisamaterjali (keevitustraat, elektrood), mis sulades ja jahtudes moodustab tugeva ühenduse. Keevitamine erineb jootmisest selle poolest, et jootmisel ei sula põhimaterjal, vaid ainult lisamaterjal. Peamised keevitusmeetodid on elektrikaarkeevitus (kasutab elektrikaart metalli sulamiseks), gaaskeevitus (kasutab gaasileeki), MIG/MAG-keevitus (metallikaarkevitus gaasikaitsega) ja TIG-keevitus (volframelektroodiga kaarkevitus). Keevitamist kasutatakse laialdaselt ehituses, masinatehastes, laevaehituses ja autotööstuses. Keevitaja kutseala nõuab erilist väljaõpet ja sertifikaate, kuna ebaõnnestunud keevitusliide võib ohustada konstruktsiooni tugevust ja ohutust. Tänapäeval võib keevitamine olla ka robotiseeritud, kuid keerukamate objektide puhul on vaja oskustöölise käelist tööd. Keevitamist kasutatakse ka plastide ühendamisel, kus materjali sulandatakse kuumõhuga või hõõrdumise teel.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «keedan» (keetma), viidates metalli sulamisele kõrgel temperatuuril.
Kasutusnäited
Metallkonstruktsiooni valmistamisel on keevitamine üks olulisemaid tehnoloogiaid.
Ta õppis kutsekoolis keevitamist ja töötab nüüd laevaehituses.
Toru parandamiseks on vaja kasutada argooniga keevitamist.