eestikeel
Eesti rahva emakeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka ja on Eesti Vabariigi riigivõimu ning hariduse keel. Eesti keelt kõneleb emakeelena ligikaudu 1,1 miljonit inimest.
Eesti keel ehk eestikeel on Eesti rahva emakeel ja Eesti Vabariigi ametlik riigivõimu, hariduse ja avaliku elu keel. See kuulub soome-ugri keelkonda, täpsemalt läänemeresoome keelte rühma koos soome, karjala, vadja, liivi ja teiste keeltega. Eesti keelt räägib emakeelena ligikaudu 1,1 miljonit inimest, kellest enamik elab Eestis, kuid ka paljudes teistes riikides elavate eestlaste kogukondades. Eesti keel on üks Euroopa Liidu ametlikke keeli alates 2004. aastast. Eesti keele iseloomulike joonte hulka kuuluvad kolmeastmeline pikkussüsteem (lina, linna, linna), rikkalik käändesüsteem (14 käänet), vokaalharmooniat ei esine ning lõunaeesti keelealad (võru, setu) erinevad põhjaeesti kirjakeelest. Eesti kirjakeel sai alguse 16. sajandil ning tänapäevane kirjakeele norm kujunes välja 19. sajandil rahvusliku ärkamisaja käigus. Eesti keelt kaitseb ja arendab Eesti Keele Instituut ning keelekorraldust teostab Emakeele Selts ja teised keeleorganisatsioonid.
Etümoloogia
Sõna 'eesti' pärineb tõenäoliselt Eesti-lähedase maa-ala muinasajalisest nimest, mida mainiti juba Tacituse teostes (aistid). Sõna 'keel' on uurali keelte ühine sõna.
Kasutusnäited
Meie koolis õpetatakse kõiki aineid eesti keeles.
Eesti keel on üks väheseid soome-ugri keeli, millel on üle miljoni kõneleja.
Riigieksamil tuleb sooritada eesti keele test.