institutsioon
Institutsioon on ühiskonnas püsiv ja oluline organisatsioon või asutus, mis täidab kindlat rolli ja järgib kehtestatud reegleid. Laiemas mõttes ka väljakujunenud normide ja tavade süsteem, mis korraldab inimeste käitumist.
Institutsioon on mitmeti mõistetav termin, millel on mitu seotud tähendust. 1. Kõige tavalisemal viisil tähistab institutsioon olulist organisatsiooni või asutust, mis täidab ühiskonnas kindlat rolli – näiteks haridusasutused (ülikoolid, koolid), riigi- ja valitsusasutused (Riigikogu, kohtud), kultuuriasutused (muuseumid, teatrid) või rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO, Euroopa Liit). Need on tavaliselt püsivad, ametlikult tunnustatud ja kindlate reeglite järgi töötavad üksused. 2. Sotsiaalteaduslikus ja filosoofilises mõttes on institutsioon väljakujunenud normide, reeglite ja tavade süsteem, mis korraldab inimeste käitumist ja suhteid ühiskonnas. Sellisteks institutsioonideks võivad olla näiteks perekond, haridus, religioon, õigussüsteem või majandus – need pole konkreetsed hooned või organisatsioonid, vaid sotsiaalse korralduse ja käitumismustrite kogumid, mis on aja jooksul välja kujunenud ja mida ühiskond aktsepteerib. 3. Igapäevakeeles võib institutsiooniks nimetada ka pikaajalise suletud hooldekodu või haigla tüüpi asutust. Institutsioonid on ühiskonna toimimise alus, sest need loovad stabiilsust, etteaimatavust ja korda. Eestis on olulisemateks institutsioonideks näiteks riigikogud, kohtud, ülikoolid, pangad ja kultuuriasutused.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «institutio» (korraldus, seadmine, asutamine), mis tuleneb verbist «instituere» (seadma, rajama, asutama). Eesti keelde laenatud saksa või vene keele vahendusel.
Kasutusnäited
Euroopa Liit on oluline rahvusvaheline institutsioon, mis ühendab Euroopa riike.
Ülikool on hariduse institutsioon, mis annab kõrgharidust ja teostab teadusuuringuid.
Perekond kui sotsiaalne institutsioon on ühiskonna põhiüksus.
Riigikohus on Eesti õigussüsteemi kõrgeim institutsioon.