emigreeruma
Emigreeruma tähendab kodust riigist lahkumist ja alaliseks elama asumist välisriiki. Emigreerunu loobub oma senisest elukohast ja rajab uue elu teises riigis.
Emigreeruma on tegusõna, mis tähistab protsessi, kus inimene lahkub oma kodust riigist ja asub alaliselt elama teise riiki. Emigreerumise peamised põhjused võivad olla majanduslikud (parem töö, kõrgem palgaväli), poliitilised (tagakiusamine, sõda, julgeolekuoht), sotsiaalsed (pere ühinemine, paremad elamistingimused) või isiklikud (haridus, uued võimalused). Emigreeruma erineb ajutisest välisriigis töötamisest või reisimisest oma alalise iseloomu poolest – emigrant kavatseb jääda uude riiki elama pikemaks ajaks või jäädavalt. Eesti ajaloos on olnud mitu suurt emigreerumislaine: 20. sajandi alguses majanduslikel põhjustel, Teise maailmasõja ajal ja järel poliitilise põgenemisena ning pärast taasiseseisvumist seoses Euroopa Liiduga ühinemisega. Emigreerumise vastand on immigreeruma (riiki sisseränne) ning seotud mõiste on reemigreeruma (kodumaale tagasi pöördumine). Emigreerumisega kaasneb sageli kodakondsuse vahetamine, uue keele õppimine ja kultuuriline kohanemine.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «emigrare» (välja kolima, lahkuma), kus «e-» tähendab «välja» ja «migrare» tähendab «kolima, rändama».
Kasutusnäited
Paljud eestlased otsustasid pärast Euroopa Liiduga ühinemist emigreeruda Soome või Rootsi parema sissetuleku lootuses.
Tema vanemad emigreerusid 1944. aastal Rootsi, põgenedes nõukogude okupatsiooni eest.
Noored spetsialistid kaaluvad sageli emigreerumist riikidesse, kus nende eriala on paremini tasustatud.