kraater
Kraater on nõgus või lohk maa- või taevakeha pinnal, mis on tekkinud plahvatuse, meteoriidi kokkupõrke või vulkaanilise tegevuse tagajärjel.
Kraater on ümar või peaaegu ümar nõgus või lohk maa- või taevakeha pinnal, millel on iseloomulik kausjas või lehtrikujuline vorm. Kraatrid tekivad kolmel peamisel viisil: 1) meteoriidikraatrid ehk löögikraatrid tekivad, kui meteoritt või asteroid põrkub planeedi või kuu pinnaga suure kiirusega, 2) vulkaankraatrid asuvad vulkaanide tipus ja nende kaudu väljub maapõuest laava, tuhk ja gaasid, 3) plahvatuskraatrid tekivad lõhkeainete, gaasiplahvatuste või muude jõuliste plahvatuste tagajärjel. Kõige tuntumad on Kuu pinnal nähtavad löögikraatrid, mis on tekkinud miljardite aastate jooksul meteoriitide kokkupõrgete tõttu. Maal on samuti palju kraatrite jälgi, kuigi ilmastiku ja erosiooni tõttu on paljud neist hävinud või vaevu nähtavad. Eestis asub Kaali kraater Saaremaal, mis tekkis umbes 3500 aastat tagasi meteoriidi kokkupõrke tulemusena. Kraatrite uurimine aitab mõista planeedi geoloogilist ajalugu ja kosmiliste kokkupõrgete mõju. Argikeeles võidakse kraatrit kasutada ka ülekantud tähenduses suure augu või lohuni kohta, näiteks pommiplahvatuse või ehitustöö tagajärjel.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast crater, mis omakorda pärineb kreekakeelsest sõnast krater (kratēr), mis tähendas suur segamisnõu või kauss.
Kasutusnäited
Kaali kraater Saaremaal on üks paremini säilinud meteoriidikraatritest Euroopas.
Vulkaani tipus olev kraater paiskab õhku tuha ja sulatatud laavat.
Kuu pind on kaetud lugematute kraatritega, mis on tekkinud miljardite aastate jooksul.