vulkaan
Vulkaan on maakoore ava või mägi, mille kaudu pääseb Maa seest pinnale sulanud kivim (magma), tuhk, gaasid ja aur. Vulkaanipurse võib olla plahvatuslik või rahulik laavoovool.
Vulkaan on geoloogiline moodustis, kus Maa sisemusest pääseb pinnale sulanud kivim ehk magma (pinnal nimetatakse seda laavaks), vulkaaniline tuhk, gaasid ja veeaur. Vulkaanid tekivad enamasti kohtades, kus maakera litosfääriplaadid kohtuvad või kaugenevad, samuti kuumade täppide kohal ookeani keskel. Vulkaani keskmes on magmakamber, millest viib üles kraatri suunduv kanal. Purske ajal võib laava voolata aeglaselt alla nõlva või pursata plahvatuslikult kõrgele õhku koos tuhapilvede ja kivipommidega. Vulkaane liigitatakse aktiivsuse järgi: aktiivsed vulkaanid purskaavad regulaarselt või on hiljuti pursanud, uinuvad vulkaanid pole sajandeid aktiivsed, kuid võivad ärgata, ning kustunud vulkaanid on lõplikult lõpetanud tegevuse. Tuntud aktiivsed vulkaanid on näiteks Etna Sitsiilias, Vesuvius Itaalias, Fuji Jaapanis ja Eyjafjallajökull Islandil. Vulkaanipursked võivad põhjustada looduskatastroafe, kuid vulkaaniline pinnas on ühtlasi väga viljakas. Vulkaanidega seotud nähtused on geisrid, termaalveeallikad ja fumaroolid, kus pinnale pääsevad kuumad gaasid.
Etümoloogia
Ladina sõnast Vulcanus, Rooma mütoloogias tule ja sepistamise jumal, kelle nimega seostati tulevurlav Etna vulkaan
Kasutusnäited
2010. aastal Islandi vulkaani purse häiris mitu nädalat kogu Euroopa lennuliiklust.
Pompei linn mattus 79. aastal pKr Vesuuvi vulkaani purskes vulkaanilise tuhka alla.
Havai saared on tekkinud vulkaanide tegevuse tulemusena ookeani põhjas.