pidu
Pidu on ühiskondlik sündmus või kokkusaamine, kus inimesed tulevad kokku tähistama, lõbutsema ja meelelahutust nautima. Pidudel saadakse koos sõprade, pere või kolleegidega, sageli muusika, toidu ja jookidega.
Pidu on ühiskondlik üritus, kus inimesed kogunevad kokku pidutsema, lõbutsema ja head aega veetma. Pidusid korraldatakse erinevatel põhjustel: sünnipäevade, pulma, aastavahetuse, lõpetamise või muu tähtsa sündmuse tähistamiseks. Pidudel pakutakse tavaliselt toitu ja jooki, mängitakse muusikat ning peetakse juttu. Peo õhkkond on rõõmus ja pidulik. Eesti kultuuris on pidu oluline osa suhtlemisest ja tähtpäevade tähistamisest. Pidu võib olla nii väike kodune koosolemine kui ka suur avalik üritus. Sõna «pidu» kannab endas pidulikku, piduliku meeleolu tähendust – see on ajutine eraldatus argipäevast, mil tähistatakse midagi erilist. Eriliik on rahvuspidu nagu laulupidu, mis on suurejooneline kultuurisündmus. Igapäevakeeles öeldakse ka «pidutsemine» kui tegevus, kus inimesed aktiivselt lõbutsevad ja tähistavad.
Etümoloogia
Sõna «pidu» on soome-ugri päritolu ja seotud soome keele sõnaga «pito» (pidu, pidusöök). Tüvi esineb ka teistes läänemeresoome keeltes. Algselt seostus sõna söömaaja ja pidusöögiga.
Kasutusnäited
Laupäeval toimub meil kodus pidu sünnipäeva puhul.
Pulmad olid suur pidu, kus osales üle saja külalise.
Aastavahetuse pidu kestis kuni hommikutundideni.
Lapsed korraldasid kooli lõpetamise puhul vahva pidu.
Laulupidu on Eesti üks olulisemaid rahvuslikke pidusid.