erandkord
Erandkord on erakorraline riigivalitsemise kord, mis kiidetakse heaks Riigikogu poolt erandolukorras, nagu sõda, loodusõnnetus või muu riigi julgeolekut ähvardav oht, andes valitsusele laiendatud volitused tavapäraste põhiõiguste ja -vabaduste ajutiseks piiramiseks.
Erandkord on Eesti õigussüsteemis erakorraline riigivalitsemise kord, mille Riigikogu kehtestab põhiseaduse alusel erandolukorras. Erandkorra ajal saab valitsus laiendatud volitused, mis võimaldavad kiiremini tegutseda ja ajutiselt piirata mõningaid põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Erandkorra väljakuulutamine on võimalik kolmel põhijuhul: sõjaseisukord (kui riiki ähvardab väline rünnaku oht või kui rünnak on juba alanud), eriolukord (ulatuslik loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik) ning hädaolukord (riigikorra vägivaldne muutmise katse või muu tõsine sisemine oht). Erandkorra kehtestamiseks on vaja Riigikogu otsust, mille poolt peab hääletama enamus kohalolnud liikmete häältest. Erandkord on tähtajaline ja selle kestust ning ulatust piirab põhiseadus. Erandkorra ajal võib näiteks piirata liikumisvabadust, koosolekuvabadust, kehtestatakse komandanditund või erireeglid majandusele. Erandkorra eesmärk on tagada riigi toimimine ja julgeoleku taastamine kriisiolukorras, kuid see peab olema proportsionaalne ohuga ja ajaliselt piiratud. Erandkorda ei tohi segi ajada hädaolukorraga, mis on kitsam mõiste ja mida saab valitsus välja kuulutada ilma Riigikogu otsuseta.
Kasutusnäited
Riigikogu arutas erandkorra kehtestamist seoses piiriäärsete provokatsoonidega.
Erandkorra ajal võib valitsus piirata liikumisvabadust ja kehtestada komandanditunni.
Põhiseadus sätestab täpsed tingimused, millal on võimalik erandkord välja kuulutada.