eriolukord
Eriolukord on erandlik olukord, mille ajal riik või omavalitsus kehtestab ajutised eripiirangud või -meetmed, et ära hoida või ohjata tõsist ohtu rahva tervisele, avalikule korrale või riigi julgeolekule.
Eriolukord on õiguslik seisund, mille väljakuulutamisega antakse riigile või kohalikule omavalitsusele õigus kehtestada ajutisi erimeetmeid ja piiranguid tavapärasest rangemaid. Eriolukorra eesmärk on kiiresti reageerida kriisile või ohuolukorrale, mis nõuab tavapärasest laiemat sekkumist ja koordineerimist. Eestis reguleerib eriolukorda hädaolukorra seadus. Eriolukorra saab välja kuulutada valitsus või kohalik omavalitsus sõltuvalt ohustuse ulatusest. Eriolukorra ajal võidakse piirata liikumisvabadust, kehtestada kogunemiskeelde, reguleerida kaupade müüki või kohustada teatud tegevusi. Tuntuim näide Eesti hiljutisest ajaloost on COVID-19 pandeemia ajal 2020-2021 kehtestatud eriolukord, mil kehtestati liikumispiirangud, kaugõppekohustus ja paljud teised meetmed viiruse leviku ohjeldamiseks. Eriolukord erineb erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra seisundist, mis on veelgi rangemad ja nõuavad Riigikogu otsust. Eriolukord on ajutine meede ja seda tuleb regulaarselt pikendada või lõpetada, kui oht on möödas.
Kasutusnäited
Valitsus kuulutas välja eriolukorra, et takistada nakkushaiguse levikut.
Eriolukorra ajal kehtisid ranged liikumispiirangud ja kogunemiskeeld.
Kohalik omavalitsus pikendas eriolukorda veel kahe nädala võrra.