gaslighting
Gaslighting on psühholoogilise manipuleerimise vorm, kus inimest õngitsetakse süstemaatiliselt kahtlema oma mälus, tajus ja mõtlemisvõimes, et saavutada ülemvõimu või kontroll tema üle. Mõistet kasutatakse psühholoogias, suhtedünaamikas ja ka laiemalt toksilise käitumise kirjeldamiseks.
Gaslighting on psühholoogilise väärkohtlemise ja manipuleerimise tehnika, mille puhul üks inimene püüab teist süstemaatiliselt segadusse ajada ja õngitseda kahtlema iseenda tajus, mälestustes ja vaimses tervises. Manipuleerija eitab ohvri kogemusi, vääristab fakte, esitab asjaolusid valesti ning süüdistab ohvrit liigselt emotsionaalseks, hulluks või eksitatuks olemises. Eesmärk on nõrgestada ohvri enesekindlust ja saavutada ülemvõim suhtes. Mõiste pärineb 1938. aasta näidendist ja 1944. aasta filmist "Gaslight", kus mees püüab naist hulluks ajada, manipuleerides tema tajutud reaalsusega, sealhulgas gaasivalgustuse heledusega. Tänapäeval kasutatakse terminit laialdaselt psühholoogias, suhtenõustamises ja sotsiaalmeedias toksiliste suhete, töökoha manipuleerimise ja kuritarvitava käitumise kirjeldamiseks. Gaslightingu tunnusteks on ohvri süüdistamine tema enda reaktsioonides, sündmuste eitamine või väärkujutamine, ohvri tunnete alahindamine ning isoleerimise tekitamine teistest inimestest. Eesti keeles ei ole kinnistunud ühest vastet, kasutatakse ingliskeelset terminit või kirjeldavaid väljendeid nagu "psühholoogiline manipuleerimine" või "reaalsustaju moonutamine".
Etümoloogia
Inglise keelest gaslighting, pärineb 1938. aasta Patrick Hamiltoni näidendist ja 1944. aasta filmist "Gaslight", kus abikaasa manipuleerib naist, moonutades tema reaalsustaju
Kasutusnäited
Tema endine partner kasutas gaslightingut, eitades pidevalt toimunud tülisid ja süüdistades teda asjade väljamõtlemises.
Psühholoog selgitas, et gaslighting on üks levinumaid emotsionaalse väärkohtlemise vorme toksilis suhetes.
Paljud inimesed ei tunne gaslightingut ära, sest see toimub järk-järgult ja õõnestab enesekindlust märkamatult.